Kathmandu 09.09-14.09.13

Kathmandu. Ei midagi uut. Samad katkised teed, sagiv rahvahulk ja pidevad elektrikatkestused nagu varem.

Seekord turiste oluliselt vähem, kui varem harjunud nägema. Hooaeg alles algamas. Kohalike sõnul on neil tegelikult nii palju ressursse, et terve riik elektrinergiaga varustada ja Indiasse ka veel müüa aga valitsus on korrumpeerunud ning raha voolab kõrvale. 

Siin hea näide sellest, kuidas väikest alajaama kaubanduspinnana ära kasutada. Huvitav, kas kohalik energiamüüja renti ka võtab?

Igal juhul näha on, et kaupa jätkub nii leti peale kui alla. Ilmselt on parem kraam leti all, miks muidu müüjad seal istuvad.

Thamel on väike linnaosa Kathmandus, kuhu kogunevad kõik mägimatkajad ja seljakotituristid.

See on kompott läänest ja idast, millel tegeliku Nepaliga vähe ühist. Palju väikeseid hotelle, baare-pubisid, matkavarustuse ning rõiva- ja muu kohaliku käsitöö poode.

Igal nurgal tülitavad kanepimüüjad, taksojuhid või muud müügimehed. Nagu idas ikka.

Täna külastasin Kathmandu Durbar square'i. Sinna piirkonda sisenemiseks peab ostma pileti aga õnneks viis Sanjaya mind tsikliga ära ehk siis kihutas lihtsalt piletikassast mööda :)

Kohapeal sai osta kõike vajalikku budistlikeks rituaalideks.

Loomulikult ei puudunud ka suveniiripoed, kus pakuti käsitsi joonistatud tanakasid.

Kuuma ilmaga on päevavarjud ikka abik. Äkki hakkab päike peale :)

 Isegi rikšajuhil on oma päevavari olemas.

Siin veel mõned näited kohalikust transpordist.

Kahjuks näeb tänaval ka lapsi tööd tegemas...

Huvitav, kui palju neile selle eest makstakse? Eile rääkis mulle üks ettekandja restoranis, et üürib korterit hinnaga 6000 ruupiat kuus (umbes 50 eurot) aga palka saab ainult 5000 ja peab veel teises kohas töötama, et ära elada... Päris piinlik on igal õhtul 1000 ruupiat õhtusöögi eest maksta. Kulutan siis õhtuti süües 5 päevaga tema kuupalga.

Eriline üllatus oli muidugi oranžiks värvitud siga lihapoes. Kahjuks ei osanud poemüüjad inglise keelt aga Sanjaya arvas, et nii pidi paremini müüa, kuna tapetud siga on ju muidu kole.

See McDonalds'i nime kasutamine India restorani nimes on ka mainimist väärt. Huvitav, kas neil on tänu sellele ka rohkem kliente?

Siin jälle üks tore Tip Top restoran.

Ma seal söömas küll ei käinud aga loodetavasti on asi ikka tip-top. Ühel hommikul näiteks ootasin tund aega sööki ja ei saanudki. Menüüs olid hommikusöökide komplektid nagu ikka, mis sisaldasid valikuid kas kohv või tee ja valikut mahladest. Ma siis palusin ühe komplekti ja näitasin ettekandjale menüüst, et soovin valida tee ja apelsinimahla söögi kõrvale, mis üsna kiirelt lauale ilmusid. Kirjutasin rahulikult kirju ja nautisin köögist tulevaid aroome ning ühel hetkel märkasin, et need kes hiljem tulid, söövad juba. Minu pärimise peale, kus on minu söök, naeratati ja küsiti mida ma soovin:) Ma siis soovisin arvet tee ja mahla eest ja läksin teise kohta sööma. Seal sain vähemalt söögi kätte aga tellitud jooki küll mitte. Küll aga käidi kaks korda küsimas, kas soovin kohvi või teed, kuigi olin kohe öelnud, et ei soovi kumbagi. Sedamoodi siis siin selle teenindusega.

Eile lõunal käies vaatasin passist oma viisat ja järsku tundsin, et keegi hingab kuklasse. Pead pöörates naeratas mulle üks ettekandjast poiss ja küsis, kas see on Nepali viisa ja uuris huviga mu passi edasi:)

Homme varahommikul sõidan bussiga Pokharasse. Vahemaa on kõigest 200 km aga sõit pidavat kestma 6 tundi ja tegelikult võib sinna paar tundi juurde liita, kuna kohapeal hotellist juba teati, et buss saabub kella kolme paiku ehk siis 8 tundi läheb ära. Aga tee on muidugi mägedes.